Lingua

Objetivu:

Atividade ne’e sei kolabora besik liu his USAID nia projetu Avansa Senáriu Liña Telekomunikasaun Autónomu Iha Timor-Leste (ATLATL) no Asian Development Bank – Banku Dezenvolvimentu Ázia (ADB) ne’ebé mak iha esperiénsia iha TIC no setór enérjia..

Lokalidade: 

Nasaun Laran Tomak

Parseiru:

EDTL, Ministériu Obras Públiku, Eskritóriu Teknólojia, Informasaun no Komunikasaun, Primeiru Ministru Timor-Leste, Asian Development Bank

Durasaun:

Dezembru 2020 – Dezembru 2021

Cooperative Agreement:

$495K

Partner Contact:

Mark Dunn, Tetra Tech:

Email: Mark.Dunn@tetratech.com 

 

USAID Contact:

David Howlett, Activity Manager,

Email: usaid-timor-leste-info@usaid.gov

Rezumu

Hodi hare ba rede ninia presiza ba atisipa avansadu telekomunikasaun, kapasita TIC sei: 1) Foti responsabilidade ba analiza ekonomia politika ba poder no setór telekomunikasaun iha Timor-Leste; 2) analiza no verifika kapasidade tékniku ba ligasaun fiber optika iha sistema transmisaun poder EDTL nian; 3) rekomenda sistema fornesimentu forsa rezerva ne’ebé iha ba ligasaun fiber optika, prefere uza rekurus ekonomia ne’ebé foin halo foun; no 4) dezenvolve opsaun ba sistema regulatóriu báziku hodi garante transparénsia, kompetividade no akuntabilidade iha setór rede nian. Atividade ne’e sei kolabora besik liu his USAID nia projetu Avansa Senáriu Liña Telekomunikasaun Autónomu Iha Timor-Leste (ATLATL) no Asian Development Bank – Banku Dezenvolvimentu Ázia (ADB) ne’ebé mak iha esperiénsia iha TIC no setór enérjia. Liu husi atividade ne’e, USAID sei la’os de’it hadi’a relasaun ho EDTL no parseiru relevante sira seluk, maibé mós hari fundasaun ba investimentu iha future liga ba setór enérjia iha Timor-Leste.

 

Rezultadu Ne’ebé Sei Atinje

  • EDTL nia Kooperasaun Peskiza: Rezultadu ne’ebé kritiku ba atividade ne’e sei komprende liu tan EDTL nia hakarak ba oin bainhira telekomunikasaun liga ba rede konsidera presiza aumenta. Divulga ba EDTL hodi identifika entidade governu, organizasaun naun-govermentais, no parseiru dezenvolvimentu ne’ebé mak bele aprosima hodi atinje orientasaun setór privadu nian ba EDTL.
  • Avaliasaun Fiziku ba Rede Atuál: Dezempeñu seluk sei hasa’e koñesimentu konaba sistema rede no fiber optika nian. Enjenéiru lokál afirma sei halo inspesaun fizikamente konaba rede telekomunikasaun nian agora, estasaun sacral, no fasilidade kontrolu nian. Ho informasaun ne’ebé iha, EDTL sei komprende di’ak liu tan konaba manutensaun no presiza ba konstrusaun nian tuir mai. Parseria mós iha koñesimentu di’ak liu tan konaba dadus agora no iha future nia kapasidade transferénsia no sistema balu ne’ebé mak presiza priense hodi bele apoiu implementasaun bai ha nivél nasionál.  
  • Identifika Rede Iha Futuru ne’ebé Presiza hodi Apoiu ba ICT: Ho informasaun detallu konaba rekerimentu ba future rede ICT nian, Governu Timor-Leste bele identifika no prokura rekerimentu ne’ebé presiza ba infraestrutura no manutensaun. Governu Estadus Unidus iha asisténsia ba ajuda mak hanesan Dezenvolvimentu Kooperasaun Finansa no Fundu Transazaun Konsultória, iha kapasidade hodi bele ajuda Timor-Leste hetan ou finansiamentu ba ajuda presiza sira ne’ebé iha. 
  • Reforma Lejislativu: Atu aselera ba sistéma EDTL ne’ebé luas, atividade sei identifika lejislativu espesifíku no reforma regulatóriu ne’ebé mak tenke hola parte ba iha espansaun no manutensaun rede fiber optika nian. Espesiálmente, servisu ne’ebé iha sei koordena hamutuk ho eskritória Teknolojia, Informasaun no Komunikasaun iha gabinete Primeiru Ministru nian no USAID nia atividade ATLATL