Lingua

Dili, 15 Dezembru 2021 – Timor-Leste ohin selebra ninia rezultadu nomeasaun patrimóniu kulturál siknifikante. The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) anunsiu ona katak nasaun nia aplikasaun ba inskrisaun Tais nudar nu’udar “Patrimóniu Kulturál Imateriál ne’ebé Presiza Salva Guarda Urjente” hetan susesu.

Oras ne’e daudaun Tais rejistu ona ho nasaun sira seluk nia aset kulturál famozu sira iha mundu internasionál, mak hanesan boneka liman tradisionál husi nasaun Ejiptu, produsaun sasan-keramik bisalhães husi Portugal, no ró liman-fatin arte antigu phinisi husi Indonézia. Rejistrasaun ne’e loke ona dalan ba alokasaun doláres Amérikanu besik $270,000 husi Fundus Patrimóniu Kulturál Imateriál ba implementasaun planu salva guarda ba Tais. Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu mós sei finansia inisiativa ida ne’e.

Projetu ne’e espera atu hasa’e koñesimentu públiku nian kona-ba Tais, motiva foin-sae sira atu iha interese ba Tais no aprende tékniku kona-ba soru-tais, aumenta oportunidade rendimentu ba soru na’in sira, atrai turista sira kona-ba Tais nu’udar Timor-Leste nia kultura, no mós hametin liután soru-tais sira nia ligasaun.

“Ami hakarak kongratula Timor-Leste ne’ebé atinji ona rezultadu siknifikante ida ne’e,” USAID nia Diretora Misaun Zema Semunegus dehan. “Rekoñesimentu UNESCO nian sei valoriza importansia kultura Tais ba Timor-Leste no feto Timoroan sira nia kontribuisaun valiozu ne’ebé sira halo liu husi soru tais furak ne’e. Ida ne’e sei ajuda rendimentu família uma laran através nasaun ba jerasaun tuir mai no mós hasa’e liután oferta kulturál nian ba turista sira.”

Rekerimentu aplikasaun sira ba iha UNESCO rigorozu tebes no preparasaun ba dokumentus hahú kedas iha tinan 2019. USAID nia Projetu Turizmu ba Ema Hotu fó apoiu atu ajuda autoridade Timoroan no parte interesada sira ho dalan hotu-hotu, hahú estabelese Nasionál Komité ba Patrimóniu Kulturál Imateriál (PKI) atu kordena prosedimentu aplikasaun nian. Rekerimentu UNESCO nian ida mak tenke iha involvimentu husi parte interesada oioin – hahú husi reprezentante Governu to’o iha ONG nasionál no grupu komunidade soru-tais nian – atu asegura konsensu tomak hodi suporta aplikasaun ne’e. Ida ne’e atinji liuhusi konsultasaun oioin iha forum ida ne’ebé organiza husi USAID, ho tema “Proteje, Prezerva, no Promove Tasi: Dalan atu ba iha UNESCO nia Rekoñesimentu Patrimóniu Kulturál Imateriál”. Pasu ikus liu iha prosesu aplikasaun ne’e mak produsaun kona-ba filme badak ne’ebé UNESCO presiza, atu esplika kona-ba Tais nian arti loloos no abilidade ne’ebé uza hodi transforma kabas-rahun naturál sai koloridu molok atu ba soru.

Kuaze liu ema nain atus-ida husi organizasaun lokál no internasionál, parseirus dezenvolvimentu no soru-nain mak kontribui ona ba eloborasaun planu salva guarda. Projetu tinan tolu ne’e sei implementa husi Patrimóniu Kulturál Imateriál (PKI). Atividades husi projetu ne’e inklui halo promosaun ba tais iha feira sira, liuhusi programa televizaun no aumenta komponente kulturál Timor-Leste, inklui Tais, ba iha kurríkulu edukasaun. Projetu ne’e mós sei halo peskiza terrenu no dokumentasaun no hasai fotografia materiá prima ne’ebé utiliza ba produsaun Tais no produtu tais sira ne’ebé oras ne’e sirkula iha komunidade no merkadu lokál. Rezultadu peskiza nian sei utiliza ba estabelesementu ezibisaun permanente, ne’ebé sei inklui soru-tais sira atu hatudu sira-nia produtu. Depois de ida ne’e, manorin eskola sira mós sei simu formasaun kona-ba konteúdu ezibisaun no hetan korajen liután atu lori estudante sira ba asiste ezibisaun. Atividade sira seluk husi projetu ne’e inklui kria kompetisaun soru tais ba foin-sae sira, fornese treinamentu kona-ba oinsá atu prodús kabas-rahun no transforma sai koloridu liuhusi uza materiá prima naturál, no Sistema sertifikasaun formal.

“Ami apresia tebes povu Amérikanu sira-nia kontribuisaun ba iha submisaun UNESCO ne’ebé ohin atinji ona,” dehan Sekretáriu Estadu Arte no Kultura Timor-Leste, Teofilo Caldas. Involvimentu husi USAID nia Projetu Turizmu Ba Ema Hotu importante tebes no presiza duni ajuda Governu atu elabora planu salva guarda ba tais. Ita mós sei husu sira-nia apoiu liután atu dezenvolve konteúdu kurríkulu edukasaun nian no asisténsia tekniku ho sertifikasaun tais”.

Tais hanesan parte importante ida ba Timoroan sira nia moris. Tais ne’e bele uza ba kondekorasaun no prodús traze tradisionál ho modelu espesífiku ba feto no mane. Tais mós bele uza ba simu bebé  ne’ebé foin moris no mós uza ba kazamentu, serimónia tradisionál no festivál kulturál. Halo husi kabas-rahun ho materiál prima ai-horis naturál hodi transforma sai koloridu, Tais ne’e tradisionalmente soru ho ekipamentu ne’ebé simples. Maske nune’e, prosesu soru tais la fasil no sempre gasta tempu barak tanba presiza prepara no hoban kabas-rahun atu transforma sai koloridu uza materiá prima husi ai-horis naturál no hein to’o maran didi’ak mak foin bele soru. Maske mane sira partisipa iha prosesu soru tais liuhusi buka materiál prima ai-horis atu halo kór ne’ebé utiliza ba soru tais, maibé produsaun Tais ne’e halai liu ba feto sira-nia servisu, tanba sira mak hatene liu kona-ba oinsá atu transfere abilidade no koñesimentu soru tais nian ba jerasaun foun sira.

Aleinde ida ne’e ONG lokál Timor Aid servisu hamutuk ho soru-nain sira durante tinan rua resin, no organizasaun ne’e mak reprezenta tais iha komité Nasional ba Patrimóniu Kulturál Imateriál. Maria do Ceu Lopes da Silva hanesan mós Fundadóra ida ba Timor Aid dehan: “Ami sente orgullu tebes atu haree ami-nia mehi naruk bele sai realidade. Ikus liu, manan-nain lolos ba rejistrasaun UNESCO mak soru nain Timoroan sira. Tais sai nafatin kbi’it ekonomia sustentavél ba feto rural. Ha’u espera katak UNESCO nia nomeasaun sei reforsa liután apoiu ba soru-nain nain sira iha Timor-Leste, liuliu iha area prezervasaun.

Rejistrasaun UNESCO rekomenda katak Governu presiza halo monitorizasaun no hamenus kualker konsekuénsia ne’ebé ita la espera mosu husi sobre-turizmu no sobre-komersializasaun no buka balansu entre funsaun ekonomia no sosiál no kultura kona-ba tais. Tais ne’e nu’udar kondekorasaun ida ne’ebé ‘tenke iha’ ba turista sira atu hola, promosaun importante ba soru-nain sira. Ida ne’e mós bele motiva indústria moda sira ne’ebé foin hahú iha Timor-Leste, hamosu oportunidade ba komérsiu, maibé mós sai hanesan ameasa ida ba integridade kultura tais. UNESCO nia projetu foka ba foin-sa’e sira sei atu ajuda proteje lisan kultura tais nian ba tempu naruk.

https://photos.google.com/share/AF1QipNMjtImKN0l0NlXv3zrBKcipIsadOWzFUzvRxijLN4wsGhwt0b-krcvRiIKcI8Opw?pli=1&key=ZTJoY3B4SkxIeS1xUldxMWgxVFliT2EyTjJWajR3

Image
Tais Timor