Lingua

Kreximentu Ekonomia no Komérsiu 

USAID Projetu Avansa Agrikultura

USAID nia Projetu Avansa Agrikultura aselera kreximentu ekonomia sustentável iha setór agrikultura. Iha tinan tolu nia laran, agrikultores nia rendimentu aumenta ba porsentu atus hitu no nutrisaun ba inan no labarik komesa iha mudansa. Depois de projetu remata, USAID antesipa kuaze uma kain 5,500 sei aumenta sira nia rendimentu liu husi hadi’a nutrisaun no maneja di’ak asset ekonómiku nian. USAID adopta ona lisaun de aprende husi projetu uluk ne’ebé servisu hamutuk ho agrikultores, komersiante no komunidade. Sustentabilidade ba tempu naruk sei garante liu husi haforsa ligasaun entre setór privadu no parseiru lokál ne’ebé mak fornese servisu ba agrikultores sira iha area rural.         

Aumenta Reziliénsia Komunidade iha Oe-Cusse

USAID nia Atividade Aumenta Reziliénsia Komunidade iha Oecusse (ICRO) foka liu ba komunidade sira ne’ebé mak hela iha area remotas, foho leten, ne’ebé infraestrutura estrada ladi’ak no asesu durante tempu udan susar loos. Menus bee matan ba bee moos, saneamentu, no pratika ijiene la di’ak iha area hirak ne’e hamosu problema saúde barak ne’ebé bele prevene. Bee matan barak mak kontaminadu, nune’e hamosu bateria no moras husi be hanesan diarreia (té ben), ne’ebé partikularmente afeta ferik no katuas sira no labarik tinan lima mai kraik. USAID ajuda hela komunidade iha rejiaun tomak hadi’a sira nia asesu ba bee moos, maneja sira nia bee matan no hadi’a sira nia dieta no aumenta sira nia seguransa finansiamentu liu husi introdús konservasaun agrikultura, haforsa komunidade nia grupu rai osan no fó treinamentu ba komitiva jestaun bee nian.

USAID nia Projetu Turizmu ba Ema Hotu

Hasoru setór turizmu ne’ebé fragmentu, USAID nia investimentu promove vizaun Timor-Leste nian sai destinasaun turizmu internasionál ne’ebé kompetetivu no iha tempu hanesan prezerva nasaun nia ambiente no kultura ne’ebé úniku. Projetu foka ba objetivu rua hodi atinje vizaun ne’e. Primeiru, hodi garante katak instituisaun, polítika no lei disponivel hodi implementa polítika nasionál turizmu ne’ebé lansa iha 2017. Objetivu segundu mak atu promove investimentu sustentável iha setór privadu no partisipasaun liu husi komunidade timor-oan nian, asosiasaun sira, ONG lokál no internasionál, no seluk tan, no kria modelu sustentabilidade no pratika di’ak ne’ebé bele replika.

Avansa Senáriu Liña Telekomunikasaun Autónomu iha Timor-Leste (ATLATL)

Avansa Senáriu Liña Telekomunikasaun Autónomu iha Timor-Leste (ATLATL) sosa ho millaun $3.0 ne’ebé hetan fundu husi Parseria Konektividade Dijitál no Seguransa Sibernétika (PKDS-DCCP) liu husi misaun USAID/Timor-Leste. Timor-Leste nia rekursu naturáis ne’ebé signifikante no area estratéjia iha rejiaun indo-pasífiku ne’ebé atrai nasaun sai hanesan tarjetu ba esplorasaun no ataka sibernétika husi autór naun demokrátiku. Setór indústria ne’ebé uluk dezenvolve Informasaun no teknolojia komunikasaun mós reprezenta hanoin importante balu konaba oportunidade ba kreximentu ekonomia no futuru investimentu. Atividade ATLATL sei servisu hodi dezenvolve polítika ICT nian, apoiu regulamentu no implementasaun planu asaun no elabora setór privadu iha maneira ne’ebé mak sei motiva investimentu setór privadu ba iha hadi’a infraestrutura ne’ebé esensiál, produtu, no servisu hodi ajuda hasoru ameasa sira no motiva kreximentu ekonomia ne’ebé inkluzivu liu husi vontade ba hadi’a ambiente ne’ebé mak di’ak. PKDS-DCCP nudar inisiativa inter-ajénsia, liga ba vizaun indo-pasífiku governu Estadus Unidus nian, ne’ebé mak ho objetivu atu hadi’a Konektividade dijitál no habelar oportunidade ba esporta teknolojia Estadus Unidus liu husi parseria privadu no públiku, kapasitasaun no asisténsia tékniku. PKDS-DCCP nudar parte integrante husi objetivu governu Estadus Unidus ba haforsa kreximentu ekonomia hodi avansa vizaun Amerika ne’ebé livre, nakloke no seguru rejiaun indo-pasífiku. ATLATL sei aselera kreximentu ekonomia inkluzivu iha setór privadu no hasa’e kapasidade hodi fornese servisu públiku ne’ebé responsivu iha nivel nasionál no sub-nasionál. Atividade ATLATL sei atinje rezultadu ne’e liu husi fornese asisténsia tékniku hodi ajuda Timor-Leste dezenvolve lian polítika ICT nian, elabora ho parseria setór privadu ne’ebé mak sei apoiu dezenvolve infraestrutura komunikasaun, promove polítika regulator dijitál merkadu no harii kapasidade parseiru nian.

Aliansa Resiklajen Plástiku

USAID no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korea (KOICA), liu husi akordu seluk ho Mercy Corps (USAID nia akordu ho Mercy Corps hare liu ba “Aliansa Resiklajen Plástiku”), ho indústria lokál Caltech no kompañia serveja mundiál Heineken dedika osan no ho rekursu ne’ebé independente, hotu-hotu aliña iha plataforma ne’ebé kria ba rezulta hodi avansa Timor-Leste tuir estatutu “neutrál plástiku”. Esforsu kombinasaun ne’e, rekoñese nudar Aliansa Solusaun Plástiku, buka hodi kria kadeia de valor ba uza plástiku ne’ebé mak sei tau ba baze fabrika ki’ik Timor-Leste nian, lori sasukat ba diversifikasaun ekonomia ne’ebé dependente ba mina, no muda nasaun ba oin tuir nia jornada ba auto-determinasaun. Atu bele susesu, tenke kria kadeia de fornesimentu ba lixu plástiku uainhira iha tempu hanesan loke mós merkadu ba produtu ne’ebé sei halo liu husi uza plástiku resiklajen.

Demokrátiku no Governasaun

USAID’S Konsórsiu Eleisaun no Projetu De Fortalesimentu Prosesu Polítiku

Projetu ne’ebé implementa husi the Consortium for Elections and Political Process Strengthening (CEPPS) nu’udar programa save ida iha Timor-Leste nia esforsu hodi hadi’a governasaun. Projetu ne’e servisu ho Parlamentu Nasionál, Grupu Feto Parlamentár, no partidu polítiku sira no fó énfaze ba feto no juventude hodi kria governu ne’ebé inkluzivu liu tan. 

USAID Nia Projetu Reforma Aduaneira

USAID nia Projetu Reforma Aduaneira haforsa Governu Timor-Leste (GoTL) nia Planu Reforma Fiskál liu husi hadi’a efisiénsia komérsiu no tránzitu internasionál no transfronteiriço. Projetu ajuda GoTL redús kustu komérsiu nian liu husi implementasaun pratika di’ak internasionál nian konaba desembaraço alfandegário no prosedura tránzitu. Ne’e sei enkoraja investimentu, aumenta governu nia reseita, no apoiu Timor-Leste nia asesaun ba iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) no Organizasaun Komérsiu Mundiál (WTO). Konsistente ho pratika sira governasaun di’ak nian, projetu sei hasa’e transparénsia, klaridade, prediktabilidade, no serteza iha ambiente komérsiu nian. Projetu haforsa kapasidade institusionál no umana ba Autoridade Aduaneira foun atu nune’e bele tuir pratika di’ak global no rejionál nian iha komérsiu no aumenta reseita doméstika nian. Hadi’a operasaun aduaneira sei ajuda estimula kreximentu ekonomia no inves­timentu liu husi redús kustu komérsiu nian no habadak tempu ba desembaraço alfandegário nian.

USAID/Timor-Leste Nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di'ak

USAID/Timor-Leste nia Atividade ONG Advokasia ba Governasaun Di’ak haluan ambiente favoravel ba ONG no haforsa kapasidade organizasionál, peskiza, rede, no finanseira ba NGO local até ualu ne’ebé ho kapasidade nivel médiu iha Timor-Leste atu sira bele fornese servisu advokasia bazeia ba evidénsia ne’ebé di’ak liu no sustentável hodi sidadaun sira naran. Setór ONG ne’ebé forte fundamental ba estadu ida ne’ebé governadu demokratikamente, bazeia ba regra. Atividade ne’e sei foka ba objetivu haat: haforsa ONG nia kapasidade organizasionál; hadi’a advokasia, kapasidade peskiza, analiza no rede atu responde di’ak liu tan ba konstituinte sira; promove reseita husi fatin oi-oin no regular, no; promove ambiente favoravel ida ne’ebé promove ONG sira nia independénsia. ONG ho kualidade ne’ebé aas bele ajuda asegura governu ida ne’ebe responsavel no transparente no responsivu ba iha interese públiku, enkuantu apoiu governasaun ne’ebé di’ak, justu no responsivu. Atividade ne’e sei haforsa sistema demokrátiku hodi ajuda harii Timor-Leste ne’ebé responsavel liu, inclusivu ne’ebe halo progresu ba auto-sufisiénsia (hamriik rasik) liu tan

Saúde

Sosiedade Hapara Violénsia Kontra Labarik feto, Labarik Mane, no Feto (Harmonia)

Sosiedade Hapara Violénsia Kontra Labarik feto, Labarik Mane, no Feto (Harmonia) nudar atividade Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) iha Timor-Leste hodi hapara violénsia liu husi aprosimasaun ema ba ema ne’ebé mak hamosu violénsia iha uma laran, komunidade, no nivél institusionál. Ne’e sei remata liu husi muda hahalok nomos hanesan esforsu hodi haforsa nasaun nia aplikasaun ba Lei Kontra Violénsia Doméstika. Timor-Leste nudar nasaun joven no vibrante tebes, sai husi istória violénsia ne’ebé naruk ho sistema pólitika ne’ebé kontrolu no konkista, kolonializmu, luta ba independénsia no estrutura sosiál patriaka ne’ebé bo’ot. Ohin, fatór sira ne’e kontinua hodi kontribui ba kultura violénsia iha Timor-Leste ne’ebé akontese iha família, uma laran, no nivel komunitária nian. Ne’e inklui violénsia barak ne’ebé hasoru feto, labarik mane no labarik feto.

USAID nia Atividade Relasaun Saudavél ba Futuru Ne’ebé Livre Husi Violénsia 

Atividade Relasaun Saudavél ba Futuru Ne’ebé Livre Husi Violénsia promove relasaun ne’ebé saudavél laiha violénsia, partikularmente entre parseiru, adolesente no sira nia parseiru, no entre juventude sira. Atividade ne’e akumula grupu oi-oin hodi halo dialógu no harii fila fali relasaun ne’ebé mak ladi’ak, servisu hodi muda sira nia hahalok no atitude, nomos hare konaba norma jeneru no estrutura sosiál ne’ebé la justu ne’ebé mak hamosu violénsia hasoru labarik mane, labarik feto no feto. Liu husi grupu base komunitária hanesan grupu parente no grupu juventude relijiouzu nian, Atividade Relasaun Saudavél ba Futuru Ne’ebé Livre Husi Violénsia enkoraja espasu ne’ebé seguru hodi promove rekonsiliasaun no kria fiar iha komunidade. Liu husi kurikulum ba abilidade moris nian, adolesente, no juventude aprende atu kria relasaun ne’ebé saudavél no relasaun ne’ebé justu no promove paz iha sira nia komunidade. Voluntáriu saúde komunitária (liu husi organizasaun promotor Saúde Família), no fiar, lokál, promove hahalok iha lideransa juventude nian no norma sosiál ne’ebé mak bele prevene violénsia. Adolesente, juventude, mane, no feto enkoraja ba modelu ba harii paz no saudavél, justu no relasaun ne’ebé la ho violénsia. Atividade ne’e tarjetu ema hamutuk 5,000 iha suku 16 iha munisípiu Covalima.

USAID nia Projetu Lokál ba Sustentabilidade Sistema Saúde (LHSS)

Atividade ba Sustentabilidade Sistema Saúde iha Timor-Leste hanesan parte ida husi USAID nia Projetu Lokál ba Sustentabilidade Sistema Saúde (LHSS), inisiativa globál atu ajuda nasaun sira atinje sistema saúde ida-ne’ebé sustentável, auto-finansia no apoiu asesu ba kobertura saúde universál no hadi’ak saúde no moris-di’ak. Sétor saúde Timor-Leste hatudu ona progresu dia’k tebes iha prosesu estabelese sistema saúde ida-ne’ebé bele funsiona no efikáz. Timor-Leste opta ona kobertura saúde universál ne’ebé signifika katak ema hotu iha asesu ba servisu saúde ne’ebé sira presiza, bainhira no iha-ne’ebé, lahó difikuldade finanseiru. Iha tinan hirak liuba sistema saúde sai hanesan parte prinsipál esforsu sira husi Ministériu Saúde no parseiru dezenvolvimentu sira. Ho mudansa ambiente ne'ebé sa’e makaas hanesan karga moras ne'ebé muda lalais no iha maneira ida ne'ebé ita labele halo previzaun, mak nesesidade ba mobilizasaun rekursus adisionál, aumenta ona demanda ba prestasaun servisu ne'ebé ho kualidade, nesesita mos servisu integradu no evidénsia ida forte ne'ebé sujere investimentu iha haforsa sistema saúde garantia sustentabilidade hosi impaktu salva moris hosi intervensaun saúde sira, ne'ebé halo kriasaun sistema saúde ida sustentável iha Timor-Leste sai hanesan investimentu estratéjiku ida ne'ebé importante tebes.

Asisténsia Umanitária

Harii Reziliénsia Komunidade iha Timor-Leste 

Hodi apoiu estratéjia preparasaun sustentável ne’ebé mak kapasita komunidade vulneravel hodi liga ba iha independente natural dezastre, USAID/nia eskritóriu konaba Asisténsia Dezastre Estranjeiru (OFDA) parseria hamutuk ho Organizasaun Internasionál ba Imigrasaun (IOM) hodi treinu ofisíais suku, distritu no nasionál konaba tékniku preparasaun no responde ba iha dezastre no fornese asisténsia tékniku hodi dezenvolve estratéjia ba redús risku ba iha dezastre nasionál (DRR). Programa ne’e mós haforsa moris no aumenta seguransa ai-han liu husi elaborasaun komunidade nian ba iha kanteiru save matan no tékniku agríkola ambientál di’ak seluk, no mós hasae koñesimentu ba iha komunidade vulneravel sira no perigu no implementasaun ba iha estratéjia redús tarjetu iha munisípiu ne’ebé hetan dezastre. Programa ne’e haforsa kapasidade responde lokál liu husi estabelese Komitiva Jestaun Dezastre Suku liga ba iha Komitiva Jestaun Dezastre Munisípiu. DRR mós inklui ona ba programa ne’ebé eziste iha seguransa ai-han, bé no saneamentu no dezenvolvimentu rurál.   

Armazena Rai Fini Efetivu (OFDA)

USAID projetu Armazena Rai Fini Efetivu dezeñu no dezenvolve sustentabilidade no sukat modelu armazena rai fini ba Timor-Leste. Servisu hamutuk ho fabrika lokál, USAID Armazena Rai Fini Efetivu prepara merkadu ba ninia sistema baze-metal foun ba armazena rai fini.   

Reforsa Seguransa Ai-han no Nutrisaun no Redus Risku Dezastre liu husi Promosaun ba Konservasaun Agrikultura (OFDA)

USAID nia projetu Promosaun Konservasaun Agrikultura haforsa seguransa alimentár no nutrisaun ba família no hadi’ak vida rurál liuhusi redusaun ai-han ne’ebé kauza husi frekuénsia ne’ebé aumenta no bai-loro naruk grave ne’ebé asosiadu ho mudansa klimátika no variebilidade, rezulta ba aumenta iha produtividade agrikultura ne’ebé sustentável liu tan ba agrikultores Timor-oan sira.